Tel/Faks: 6 556 778
E-post: info@personal.ee

Uudised

Millal saab töötaja eraelust tööandja õigustatud huvi?
25.03.2024

Veelgi enam: kas urgitsemine töötaja eluplaanides töökorralduslikul eesmärgil õigustab end?

Pikalt ja teravalt päevakorras seisnud teema, kas ja kui palju on töötaja pereplaneerimise otsused tööandja asi, on elu edenedes ruumi teinud tublide eesti tööinimeste teistele ettevõtmistele - õppimine, erakonda kuulumine, kodanikuühendustes osalemine.

Ega neidki personaliosa­konnas suurt sallita, näitab kas või eelmisel nädalal Eesti Päevalehes kirjeldatud Tal­linna ülikooli juhtum, kus juba töökuulutuses välistati inimesed, kes õpivad.

Teatavasti on töö kõrvalt õppijal õigus küsida kalendri­aastas 30 päeva õppepuhkust olenemata sellest, mida ja kus ta õpib. On hea teada, kas osa­konnas on õppepuhkajaid, et vajaduse korral asendajaid leida, põhjendavad personali­töötajad, miks nad ka tööintervjuul õppimise kohta küsivad.

Veidi teist laadi muret täheldas Eesti Päevaleht kolmes suures ettevõttes, mille palgalised elavad väljaspool tööaega aktiivset kodanikuelu. Kui oleks teadnud, poleks tööle võtnud, nendib anonüümseks jääda soovinud personalijuht. Nüüd on neil mure, kas töötaja tegevus ühtib ettevõtte väärtustega ega kahjusta mainet?

Eraelu puutumatus

Eestis kehtib eraelu puutumatus, rõhutab tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu ega mõista selle taustal, kuidas saab töötajat otsiv asutus deklareerida töökuulutuses, millega inimene võib vabal ajal tegeleda, millega mitte või uurida selle kohta tööintervjuul.

Miidla-Vanatalu juhib tähelepanu kehtiva tööle­pinguseaduse paragrahvile 11, mis ütleb: "Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi."

Eeldatakse, et õigustatud huvi ei tohiks olla küsimuste puhul, mis puudutavad töölesoovija eraelu ega ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Kuidas vähendab see, et töötaja vabal ajal õpib vms, tema sobivust pakutavale ametikohale, kui kõik töökuulutuses esitatud nõudmised on täidetud, küsib, õigemini püüab küsijale sisendada peajurist.

"Senini ei ole see üheselt määratletud ning seda ei saa ka üheselt määratleda, milline on õigustatud huvi ühe või teise töökoha puhul," nendib Tartu ülikooli töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent Gaabriel Tavits. "See sõltub paljuski konkreetse töösuhte iseloomust ning eripärast."

Suhtumise küsimus

Kui tööintervjuu küsimuse lapsesaamise plaanide kohta liigitab Tavits ilmselgelt seadusega vastuolus olevaks - sellega rikub tööandja soolise võrdõiguslikkuse seadust -, siis töö kõrvalt õppimise puhul tuleb taas kord mängu termin "õigustatud huvi".

"Kui küsimus töö kõrvalt õppimise kohta ka esitatakse, siis tuleb vaadata, kas tööandjal oli selleks õigustatud huvi - ta võib minna vastuollu töölepingu seadusega, milles nähakse ette keeldu esitada niisuguseid küsimusi, mis ei ole seotud sobivusega kandideeritavale töökohale. Samas, seadusega tagatud õiguste kasutamine ei saa kindlasti olla niisuguseks asjaoluks, mis tooks kaasa keeldumise töölevõtmiseks. Liiati on õppepuhkuse võtmine töötaja õigus mitte kohustus. Seega kas õppepuhkust võetakse või mitte ei ole asjaoluks, mis takistab tööle kandideerimist," nendib Tavits.

Muidugi saab töötaja era­elulisest huvist ühel hetkel ettevõtte mure: siis, kui tekib vajadus korraldada töö ajaks, mil õppiv töötaja õppepuhkusele läheb, möönab Tallinna tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp.

"Kuid see ongi juhi töö korraldada töö nii, et tagatud on ettevõtte toimimine ja seaduste täitmine, olgu siis tegemist töötaja emaks-isaks saamise, õppimise, töövõimetuslehel viibimisega," rõhutab ta. Tema sõnul võib n-ö jäiga juhi puhul rääkida ka juhi mugavusest: hea, kui töötaja suurt midagi lisaks töövahenditele ei vajaks.

Enne tehnikaülikooli aas­taid EMT-s personalidirektori ametit pidanud Tepp nimetab seda väga vanamoeliseks suhtumiseks. Ta on märganud, et kirjeldatud tüüpi tööandjad ei saa endale häid tegijaid, neil on probleeme personali liigse voolavusega: feodalistlik suhtumine - ta on minu omand, tuleb ja läheb siis, kui mina seda ütlen, teeb seda, mida mina luban - õõnestab lõpuks sellise mõtteviisiga tööandjat ennast.

"Eestis on liiga vähe töötajaid, tööealiste inimeste arv väheneb iga aastaga. Aeg on oma suhtumist muuta, muidu ei ole varsti, kes tööd teeb," ütleb Tepp.

Mõne aja eest andis andmekaitseinspektsioon välja pika ja põhjaliku soovitusliku juhise personalitöötajatele. Selle esimene peatükk "Kandidaadi isikuandmete töötlemine" osutab piiri, milliste andmete puhul on enne vaja inimese nõusolekut ja mida võib küsida ilma, st lausa peab küsima, kuna selleks on pandud seadusega kohustus.

Näiteks kui nakkushaiguste ja ennetamise tõrje seadus näeb ette, et tööletahtja esitab kehtiva tervisetõendi, siis pole personalitöötajal vaja ettevaatlikult läheneda küsimusega: "Vabandust, kas te ei ütleks meile, ega teil sügelisi pole?" Ja kui see sama personalitöötaja hangib sellekohase teabe tööletahtja avalikust netiblogist, on ka kõik korras. Muul juhul tuleb mängu tulevaselt töötajalt loasaamine ning õigustatud huvi.

"Reegel on, et õigustatud on huvi tööintervjuul ühe või teise asja vastu siis, kui see on seotud tööga," kinnitab andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peep omakorda. "Kuid see ei ole tööandja asi, see läheb selgesti juba diskrimineerimise alla, kui töö­kuulutuses loetletakse asju, millega ei tohiks kandidaat töö kõrvalt tegeleda."

Elu on kirev, lõputult reguleerida polegi seda võimalik, võtab Peep asja kokku. "Tuleb loota tervele mõistusele ning lähtuda sellest, et toimiva töö­suhte alus oh vastastikune usaldus."

Loe ka: Ülikool ei taha tööle neid, kes võivad õppepuhkust nõuda, EPL 13.09

------------------------------------------------

Õigustatud huvi tööintervjuul

Tööle kandideerijalt küsitava suhtes peab olema õigustatud huvi(TLS § 11):

  • õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu (pere­konnaseis, teised perekonnaliikmed, vabaaja tegevused, poliitilised eelistused, religioon);
  • õigustatud huvi tuleb hinnata lähtuvalt konkreetsest töösuhtest ja täidetava ametikoha nõuetest;
  • õigustatud huvi peab küsitava suhtes olema sõltumata sellest, kuidas andmeid küsitakse näiteks ka juhul, kui juba töökuulutuses on ära märgitud, mis andmed või dokumendid tuleb kandideerimiseks esitada;
  • õigustatud huvi olemasolu nõue kehtib ka kandidaadilt delikaatsete isikuandmete küsimisel (vanus, rahvus, tervislik seisund);
  • värbamisfaasis ei ole põhjendatud küsida andmeid ega dokumente, mis on vajalikud alles töö­suhte ajal töölepingu täitmiseks.
  • ka tööjõuvahendusfirma, mida värbamisel kasutatakse, ei või küsida andmeid, mille vastu töö­andjal õigustatud huvi ei ole.

Andmekaitse inspektsiooni soovitused

Soovid välja selgitada, kas kandidaadi tervislik seisund võimaldab pakutavat tööd teha? Selle asemel, et küsida, kas kandidaadil on üks või teine haigus, loetle haigused või asjaolud, mis on takistu­seks ning palu kandidaadil kinnitada, et neid ei esine. Kinnitust ei tohi küsida iga haiguse või asjaolu kohta eraldi.

Samasugust meetodit võiksid kasutada ka juhul, kui takistavaks asjaoluks on kandidaadi lähedase töötamine konkurendi juures.

Allikas: AKI

Värbaja õpetab värbajat

  • Mitte ainult andmekaitseinspektsioon ei anna personalitöötajatele poliitiliseks korrektsuseks soovitusi. Näiteks portaal Varbaja.ee toob ära HR Worldi uudiskirjas ilmunud artikli, kuidas keelatud küsimusi esitada nii, et seadust pole rikutud.
  • Rahvus - küsi parem, kas tal on luba töötada Eestis.
  • Usk - küsi, millistel päevadel saate töötada?
  • Perekonnaseis ja laste arv - küsi parem, kas töölesoovija saab vajaduse korral ületunde teha ja töölähetuses olla? Ja: keda me teavitame, kui on hädaolukord, millised on teie pikaajalised karjääriplaanid?
  • Terviseandmed - kui on tarvis teada, kui pikk on töötaja, siis küsige - kas te ulatate võtma asju, mis on 1,5 m kõrgusel riiuli peal?

Artikkel on avaldatud ajalehes Eesti Päevaleht

« Tagasi