Uudised

Ajalehe hinnangul on Eestil võrreldes naabrite Läti ja Leeduga majanduskriisi tingimustes paremini läinud, sest Eesti on olnud välismaalt laenamise osas mõistlikum ja tema rahanduspoliitika on buumiaastatel distsiplineeritum olnud.

Eesti on New York Timesi arvates eurotsooni riikide tahte proovikivi ja seda eriti eurotsooni kõige mõjuvõimsama liikme Saksamaa jaoks.

Eraviisiliselt ütlevad paljud Lääne-Euroopa ametnikud ja keskpankade töötajad, et eurotsoonis on juba piisavalt probleeme — märkimisväärselt suured eelarvedefitsiidid Kreekas, Hispaanias ja Iirimaal — ilma uusi vaesemaid liikmeid juurde võtmata.

Eesti kavatseb aga ette näidata laitmatud tulemused ning on inflatsiooni ohjamisel veelgi edusamme teinud, kirjutab New York Times. Isegi eelmisel kuul täideti Maastrichti kriteeriumid, kui analüütikud väitsid, et Eesti ei ühine eurotsooniga enne 2012. aastat.

Kui Eesti vastuvõtmine eurotsooni tõstaks moraali teistes Balti riikides, mida ootab ees veel vähemalt kaks aastat ranget kokkuhoidu, enne kui nad nõuded täidavad, leiavad mõned majandusteadlased, et Euroopa Liit peaks olema julgem ja kõik kolm riiki eurotsooni vastu võtma.

Kõik koos moodustavad Balti riigid alla ühe protsendi eurotsooni majandusest, nii et probleemid, mida nad teistele liikmesriikidele võiksid tekitada, oleksid imeväiksed.

Võttes aga arvesse Euroopa juhtide ettevaatlikkuse pretsedentide loomisel suurematele riikidele ühineb Eesti eurotsooniga ilmselt üksi.