Uudised

Olete ütelnud, et edukaks uuendamiseks peab avalik sektor ise oma lahendustesse uskuma. Kuidas majanduskriis, reformid ja tööpuudus sellele usule mõjuvad?

Sa pead leidma kriitilise hulga inimesi, meeskonna, kes ei lase end rajalt kõrvale juhtida. Neid inimesi pead sa toetama. Minu roll on, et projektimeeskond ei kaotaks kindlust, et nemad usuksid. Mina ei nõua kelleltki detailset projektiplaani, mind ei huvita, mida keegi teeb ülejärgmise nädala neljapäeval kell 14-15. Tõsi, ma olen puutunud kokku ka juhtidega, kes tahavad teada, mida nende alluvad teevad 2011. aasta kolmandal aprillil.

Asutus peab minema käima 1. jaanuaril 2010. Olulised on vahetähtajad. Need inimesed peavad olema vedajad, mootorid, aga ka vastutajad. Mul on üks finantsist, kes ütleb, et ta pole ealeski saanud töötada nii suure usalduskrediidiga.

Mina ja teised juhid ei tunne finantse. Aga juht peab korraldama nii, et tarkvara hakkab tööle. Kui 105 raamatupidajast saab 50, siis palgaarv läheb personaliosakonda, mitte finantsid juurde, seega osa neist liigub personalipoolele. Mitte ei lasta inimesi lahti.

Usaldust lõhuvad detailplaanid, mis inimeste vastutusvõimet kahandavad ja juhivad tähelepanu eesmärgist kõrvale. See on avaliku sektori maine küsimus - pane käed külge ja tee.

Mina olen Ikla piiripunktist välja kasvanud, 15 aastat töötanud. Kui ma ei saaks näha, et see asi areneb, ega siis suurt motivatsiooni ei olekski. Siinses keskkonnas võib välja areneda tappev rutiin. Mida allapoole, seda enam lahendad päevade kaupa üksikprobleeme.

Kui maksu- ja tolliametit ei oleks liidetud, oleks tolliamet endiselt 500-600 inimesega, pisike ja omaenese tugistruktuuriga. Aare Lapunin võttis juba 2001. aastal tolliametilt IT üle, sest see polnud võimeline Euroopa Liiduga ühinemist ette valmistama.

Riigis laiemalt ja riigikantseleis peavad kõik need projektid olema pilgu all ja toetatud. Kui palju saab panna selle alla euroraha? Kuni 2013. aastani on meil igal aastal IT-kulud 200-300 miljonit. Mida uut me saame selle eest avaliku teenusena vastu aastal 2013? Üldvaadet on vaja.

Kui selliseid muudatusi otsustatakse, siis peab igaüks leidma oma osa selles. Kõik peavad olema keskendunud tulemusele. Tulemuse jaoks on tähtis mitte raha jaotamine, vaid parem ja optimaalsem teenus - nii tugistruktuurides kui ka põhivaldkonnas.

Paljud eraettevõtjad küsivad, kuidas saab nii, et sa optimeerid tugistruktuuri, mitte põhivaldkonda. Vastus on lihtne: põhivaldkonnal ei ole omanikku. Pole veel asutust ja juhte. Juhid peavad olema sellise iseloomuga, et nad esimesest päevast alates mõtleksid, kuidas oma valdkonda optimeerida. Kui me täna saame põhivaldkonna juhid mõtlema sellele, et ei pea väljast uusi inimesi otsima, vaid omi inimesi paremini kasutama, siis see on kahe aasta jooksul kõva samm edasi.

Mida tähendab kodaniku- ja kogukonnakeskne politsei? kuidas me seda hindame? Kuidas jõuda selleni, et püüda süsteemi abil midagi ära lahendada? Kaks kolmandikku kõnedest ei vaja kiirreageerimist, aga see 2/3 võtab palju kulu ja aega ja takistab 1/3 mõjulepääsemist. Selliseid otsuseid on küllaga, mida tuleb teha.

Kas see tähendab, et põhivaldkonnas ei muutu esialgu midagi ja alles 2010 lähevad seal reformid lahti?

Asutusele luuakse juhimeeskond. Me ei taha tekitada segadust. Kui põhivaldkonna juhid saavd mandaadi ja nii-ütelda võtmed enda kätte, tekib neil vajadus mõelda põhitöö korralduse üle. Kui meil on neli asutust kõrvuti, piirivalve, korrakaitse jne - kui sa ei valda lahendusi, ei püsi sa ka eelarvekonkurentsis.

2010. aasta jaanuarist hakkab struktuur tööle. Põhivaldkonna avalöök on siis, kui hakatakse koostama 2011. aasta eelarvet. Uues situatsioonis on kõik põhivaldkonna juhid laua taga ja näitavad, kuidas tänast tegevust efektiivsemaks muuta. Aga et nad saaks käituda tippjuhtidena, peab neil olema ülevaade kuludest. Valdkondade juhid on siseteenuste suhtes tellijad.

Praegu mul ei ole seda Jürit ja Marit, kellega põhivaldkonnast rääkida - aga ma loon neile parima baasi selleks ajaks, kui nad tulevad. Organisatsiooni mõistes on rõhk praegu tugistruktuuridel ja juhtimiskvaliteedile eelduste loomisel.

Piirivalves kardeti, et muudatus kahandab piirivalve tähtsust. Loomulikult on prefektidel selles asjas lootusi - Mustveel on kordonis 30 inimest, jaoskonnas aga kolm. Ei, kõik jätkub nii, nagu Euroopas on kokku lepitud. Ma ei saa lasta tekkida olukorral, et kuskil otsustatakse saata inimesed piirilt hoopis tänavapatrulli. Üleminekul uude organisatsiooni tuleb tagada piirivalves samasugune võimekus kui tänagi. Seda jälgitakse ka Euroopast. Kui meie siin midagi reformime, peame Brüsselis sellest aru andma. Me oleme ju Euroopa Liidu piiririik.

Lähtealus on õigete juhtide valik. See on koht, kus tuleb mängu personalitöö. Kas personalitöötajad suudavad otsustajaid nii palju õpetada, et võtmepositsioonile astuks avatud juhid, kes toetavad optimaalseid lahendusi? Alates peadirektorist, kes ei lammutaks tänaseid süsteeme, vaid aitaks muuta organisatsiooni paindlikumaks.

Meil on eraldatud 8 miljonit krooni piirivalve ja politsei väljaõppe ühtlustamiseks. Esimest korda Eestis anname politseile teadmisi, kuidas tunda ära võltsitud dokumente, kuidas viia auto ja dokumendid kokku. Piirivalvele antakse esmateadmised avaliku korra tagamiseks. Eelmise aasta sügisest selle aasta lõpuni saab 900 inimest sellise koolituse. Meil on selleks 6,9 miljonit krooni euroraha. Selline väljaõpe lähendab inimesi, nende baaskompetentsid ühtlustuvad.

Raul Veede

Ekspressjob.ee