Tel/Faks: 6 556 778
E-post: info@personal.ee

Uudised

Marek Helm: Kui inimene töötab nagu masin, on midagi valesti
05.05.2009

Eesti avaliku sektori ajaloo suurim reform on avalikust huvist suuresti kõrvale jäänud. Siseministeeriumi sisejulgeoleku ühendasutuse loomise juht Marek Helm andis Ekspressjobile intervjuu seoses esinemisega Fastleaderi ja PARE tänavusel personalijuhtimise konverentsil.

Kõik suured reformid on mingil määral valulised. Kui palju Teie sisejulgeoleku ühendasutuse loomise juhina protsessi selle küljega kokku puutute?

Üks selle organisatsiooni võtmeküsimusi on tugiteenuste tsentraliseerimine. Kas Võrus olev raamatupidaja võiks teha mingit muud tööd? Kui on valida, kas olla Võrus tööta või kontrollida piiril dokumente, mida inimene siis valib? Kas ta siseneks pigem tundmatusse tööturule või läheks Eesti välispiirile?

Olulisemalt kui kunagi varem olen näinud, et maksu- ja tolliametis olid kaks organisatsiooni üksteisele lähemal kui siin. Eesti inimene ei ole väga muutustealdis. Näiteks kommunikatsiooniinimene ei võta positiivsena võimalust, et saab veel ühe eriala lisaks õppida. Ta võtab seda rünnakuna.

Me anname kõigile raamatupidajatele ja logistikutele võimaluse kirjeldada oma ootusi, mida nad veel oleksid valmis selles organisatsioonis tegema. Esmane reaktsioon on: mis te meist tahate?

Siis küsime nende käest: aga mis on alternatiiv? Teha otsused ilma teieta? Selle peale inimesed ikkagi sulavad. Ei ole mõtet organisatsiooni raputada, kui me ei püüdle selle poole, et teenus paremaks läheks. Miks mitte põhivaldkonda rohkem finantseerida, suunata raamatupidajad meie põhitegevusse ja kasutada logistikuid ära korrakaitses? Selleks ei tule teha kuigi palju uut, isegi mundrid on enamikul juba seljas.

Meie traagika seisneb selles, et sisekaitseakadeemia annab põhiharidust. Ta ei anna majandusharidust. Logistikat või personalijuhtimist on inimesed töö käigus või selle kõrvalt õppinud, sellepärast ei tohiks olla suur hirm, et organisatsioon muutub avatumaks. Tugistruktuuride inimesed saavad võimaluse proovida kätt põhiorganisatsioonis.

Uue, sündiva asutuse eelarve on 2,7 miljardit krooni, selles on 7000 inimest. See on Eesti suurim asutus. Mujal on muidugi palju suuremaidki asutusi. Ungaris tehti sama reform 2008. aasta alguses: 45 000 inimest ühendati ühte organisatsiooni. Suurus on vaataja silmades.

Kui muutumisvalmid on Eesti inimesed?

Poliitikute suus on ilus jutt paindlikkusest tööjõuturul. Ma ise tunnetan muutuste käigus, et meie töötaja ei ole muutusteks väga valmis. Juhtidel tuleb inimesi veenda.

Me ei taha inimesi koondamisega hirmutada. Pakume kõigile võimaluse jätkata - aga osadele mitte sel tööl, mida nad täna teevad. Ennetustöö, menetlustöö, piirivalve, korrakaitse - neid kohti on küllaga, kus me saaks põhifunktsioonides paremad olla. Väärtegude menetlus võiks olla kiirem. Miks senised raamatupidajad ei võiks menetleda väärtegusid? Menetlus lüheneb, inimese jaoks on see parem ja mugavam. Ka mõju on suurem, kui rikkumisest otsuseni ei lähe aastaid. Sama loogika on maksurevisjonides. 2003. aastal kestsid need aasta või kaks aastat. Sellisel tegevusel ei ole aga mõju.

Minu edu seisneb selles, et meil on enda valitsemisalal sisekaitseakadeemia, kes teeb ka avaliku teenistuse täiendkoolitusi. Kui palju on avalikus teenistuses reaalselt käivitatud ümberõppeid? Kas selleks on tellimus? Kas need inimesed, kes täna menetlusi või liiklust korraldavad, on defineerinud enda jaoks ära, milliseid organisatsiooni vajadusi nad realiseerivad? Tähtis on mitte inimesi lihtsalt ära lasta, vaid ütelda, et need 10-15 inimest ma võtan ja pakun selles piirkonnas avalikku teenust senisest paremini.

Hariduses ja personalitöös on rutiinid välja kujunenud. Sisekaitseakadeemiast tuleb pidevalt uusi inimesi peale ning mõeldakse tavaliselt sellele, et igakevadine ports tuleks jälle ära jaotada. Aga organisatsioon vajab tööprotsessside pidevat analüüsi. Meil on asutuses 7000 inimest, selle eelarve on 2,7 miljardit krooni. Kui 5 protsenti neist töötajatest suudab mõelda, kuidas organisatsioon efektiivsemalt tööle panna, kui palju on siis säästetud miljoneid!

Mul on vedanud, ses ma olen saanud ühe tõsise projekti käima: eurorahade toel personali-, ostujuhtimis- ja finantssüsteemi tarkvara ühine väljavahetus. Toomas Luman ütles sisejulgeoleku nõukogus: see on väga kõva asi. Kui keskset ülevaadet ei teki, siis ei ole juhtimisega midagi teha. Seda on palju tahta, et põhivaldkonna juhil oleks kohe selge ülevaade finantsidest ja muudest tugifunktsioonidest.

Organisatsiooni kodulehel peaks olema organisatsioonis väljakutset otsijate nimed väljas, et juhid neid näeks. ja et seda ei tohiks käsitleda kui äraandmist või motivatsioonipuudust. Kõige lollim on ju see, kui tehakse avatud konkurss ja siis võetakse lõpuks ikkagi seest inimene tööle. See kulutab aega, raha ja valmistab inimestele pettumust.

Kui inimene teeb tööd nagu masin, on juba midagi valesti. Inimesel peab tööst olema omakasu selle kõige paremas tähenduses, ta peab saama oskusi või teadmisi või midagi saavutama. Näiteks kui ma saan selle ühendasutuse loomisega valmis, tekib mul üks rasvane rida CVsse juurde. Ma tunnen, et olen lõpuks midagi ära teinud.

Praegu on meil 7000 inimesest 1100 rahandusministeeriumi jts tähenduses tugiteenustes. 1100 inimese aastakulu on suur. Meil on 146 dokumendihaldurit, 550 logistikut, 105 raamatupidajat. Iga liin tugitegevuses eraldivõetuna on keskendunud protsessile iseeneses. Inimene, kes seal töötab, ei näe ennast teenindajana.

Meie suund on see, et tugi osutab organisatsioonile siseteenust. Selleks peab põhivaldkonna inimene suutma oma meeskonnale öelda, millist teenust ta vajab. Tugitegevuse administratsiooni juhid vastutavad, et põhivaldkonnal oleks kõik olemas, alates laevadest ja lõpetades kirjaklambritega. Neil peab olema kord aastas kokkulepitud ajal arutelu: milline peab olema teenus, millised on regionaalsed eripärad ja kvaliteediparameetrid või millist transporti me vajame. Kui see on kokku lepitud, siis järgneb otsuste täitmise tagamine. Ja kui see on täidetud, peab motivatsioonipakett tagasi tulema.

Kui me hakkame täna koostama 2011. aasta eelarvet - selle esimesed kontuurid on juba ammu olemas -, siis normaalses organisatsioonis peaks varakult käima põhiarutelu, et selgitada välja, mida on vaja. Sellele järgneb tugiteenuste nõupidamine. Need on juhtimisrutiinid, mis ei ole avaliku sektori organisatsioonides levinud. Põhivaldkond ei tunne end praegu kulujuhina, raha on tugiteenuste käes.

Meil ei ole mõtet organisatsioone liita, kui me neid tegevusi ei saavuta. Muidu on see vaid ruumiprogramm, tubade täitmine. Korraks peab kõik need protsessid lahti võtma ja uuesti kokku panema.

Selles ümberkorraldustööd on meie lepingupartneriks Siemens. Nemad aitavad meil määratleda, mis on juhi roll, mis personalijuhi roll jne. Et kõik saaksid aru, kuidas meil ühiselt tulemus tekib. Ja mis seal salata, see ei ole lihtne - saada inimesed rutiinist välja ja mõtlema. Seda ei anna kopeerida - kulujuhtimine tuleb viia konkreetse juhtimistraditsiooni pinnale, vastavalt organisatsiooni spetsiifikale. Meil on üks kõige suuremaid tugistruktuure kogu Eestis, meil on kõikvõimalikud funktsioonid, näiteks transport kuni lennukite ja laevadeni välja. Seda kõike on vaja arvesse võtta ja kõik protsessid läbi käia, vaadates, kuidas see meie organisatsiooni jaoks tänases arengustaadiumis normaalne oleks.

Sellist asja ei ole Eesti riigis kunagi tehtud. Meil on tsentraliseeritud finantsjuhtimist, personalijuhtimist jne ühekaupa. Aga mitte kordagi pole finantsjuhtimist, personalijuhtimist, ostujuhtimist ja logistikakorraldust omavahel integreeritud, et see toetaks põhitegevust. Meie meeskonnas on 55 inimest, põhivaldkonnas 20 pluss osa episoodiliselt koolitustes, lisaks 28 inimest Siemensist. Kui meil räägitakse alatasa, et riik vajab mitte kosmeetikat, vaid struktuurireforme, siis minu meelest on just see reform asi, mida me vajame. Siiani pole sellele erilist avalikku tähelepanu pööratud, aga ega me pole ka ise seda otsinud. Kui keegi pole huvi tundunud, siis mis seal ikka: teeme kõigepealt ära ja siis reklaamime.

 

Raul Veede

Ekspressjob.ee

« Tagasi