Uudised

Parimate ettevõtete uuring näitas, et liiga paljud inimesed töötavad kauem kui oleks hea nende tervisele või ka firma tootlikkusele. Kõigi viimase nelja aasta jooksul konkursil osalenud ettevõtete töötajate ületunnitöö analüüsist selgub, et ehkki on langenud inimeste arv, kes teevad kuni kümme ületundi nädalas (ligikaudu kolmandik), tõuseb nende arv, kes töötavad veelgi rohkem.

Rohkem kui üks kümnest töötajast teeb nädalas 10-20 ületundi ning veidi üle 2 protsendi inimestest töötab 20-30 tundi üle normi. Nende arv, kes teevad üle 30 ületunni nädalas, on kasvanud 0,5 protsenti.

"Pool protsenti ei tundu olevat just palju, kuid kogu Ühendkuningriigi peale teeb see kokkku 150 000 inimest," kommenteeris uuringufirma Best Companies Ltd juht Pete Bradon. "Kui me mõtleme sellele, kuidas ületundide arv mõjutab inimeste elu, annavad need andmed põhjust muretsemiseks."

Nii väikestes, keskmistes, kui ka suurte edetabelifirmades, kus kõige vähem ületunde tehakse, on palju inimestele suunatud töökohti. Ületöötanud inimene kaotab esimese asjana rõõmsa meele. Kui töö tulemus sõltub paljuski naeratusest, on ületundidel otsene mõju klientide rahulolule.

St Wilfridi hospiits Chichesteris on üks vähestest firmadest, kus suur hulk töötajaid ei tee ületunde - 80,7 protsenti. "Meil on oma tööstandardid," selgitab tegevjuht Alison Moorey. "Me eeldame, et meie külastajaid koheldakse viisakalt ja naeratades. Meil kõigil peab selleks energiat jätkuma."

Liiga palju tööd on hullem kui suitsetamine

Enam kui kolmandik neist, kes teevad üle 10 ületunni nädalas, on märganud viimase aasta jooksul stressi mõju oma tervisele. Enam kui 30 ületunni tegijate seas on neid aga 42 protsenti. Õigel ajal koju minejaist tunnetab stressi vaid viiendik.

Pikad tööpäevad kergendavad töökoormat vaid ajutiselt, kinnitab Bradon. "Komme kõvasti töötada ja intensiivselt puhata viib pikema aja jooksul läbipõlemiseni või tapab su ära. Otsest põhjuslikku seost on raske tõestada, ent on äärmiselt tõenäoline, et tööalane stress on tervisele ohtlikum kui suitsetamine."

Londoni University College'i hiljutine uuring tõestas, et tööstress suurendab infarktiohtu. Kurnatud töötajate probleeme süvendab seegi, et pinge all kalduvad inimesed halbade harjumuste poole nagu ebatervislik toitumine ja suitsetamine.

Ületunnitöö mõjub halvasti nii tervisele kui ka pereelule. Ületundide kasvades tõuseb järsult inimeste arv, kes pole rahul oma töö ja eraelu tasakaaluga. Kuni 10 ületunni korral on selliseid 33 protsenti, enam kui 30 tunni korral aga 65 protsenti.

Ületöötajatel jääb ka vähem vaba aega, mida saaks kasutada puhkamiseks või tervist edendavateks tegevusteks: treeninguteks või spordiklubis käimiseks.

Pooled juhid on otsustamiseks liiga kurnatud

Ületunde teeb ligi kaks kolmandikku keskastme juhtidest, samuti üle nelja viiendiku tippjuhtidest. Juhtide seas teeb enam kui neljandik 10-20 ületundi nädalas, 6,5 protsenti üle 20 tunni ning 1,7 protsenti üle 30 tunni.

"Mind paneb muretsema see, et need inimesed teevad juhtimisotsuseid - ja pooled neist on kurnatud," rõhutab Bradon. Inimestest, kes teevad nädalas kuni 30 ületundi, tunnevad enam kui pooled, et on hästi töötamiseks liiga suure surve all."

Üle 10 ületunni töötajate seas on kaks korda rohkem mehi kui naisi. Bradoni arvates suudavad naised meestest paremini tagada töö ja eraelu vahelise tasakaalu.

www.delfi.ee