Uudised
Ehkki ajakirjandus räägib kõige rohkem koondamistest, jätab mõnigi ka praegusel tööpuuduse ajal töökoha omal soovil. Siiski ei ole sugugi kõik neist igatsenud uut tööd otsida.
Vaatamata ilusatele sõnadele tähendab "oma soov" mõnikord tööandja survet. Ehkki seaduse järgi tuleks sellisted olukorrad lahendada töövaidluskomisjonis ja kohtus, on see enamasti keerukas ja aeganõudev ettevõtmine.
Mõtle, enne kui kirjutad!
Tööinspektsiooni hinnangul esineb tööandja survel lahkumist majanduskriisi aegu aina sagedamini. Paraku on seda praktiliselt võimatu tõestada, praeguseks pole ühtki lahkuma sundimise juhtumit kohtus võidetud. Vaevalt hakkab keegi oma ähvardusi kirja panema, et neid hiljem kohtus või töövaidluskomisjonis esitada saaks.
Seepärast tuleb hoolega kaaluda, enne kui avaldusele alla kirjutada. Hea õnne korral õnnestub kord allakirjutatud kokkulepet vaidlustada vaid protseduuririkkumiste tõttu - näiteks juhul, kui tööandja ei ole teinud töötajale kirjalikku ettepanekut.
Patu palk on kokkulepe
Ehkki räägitakse ka tööandjaist, kes on töötajailt lahkumisavalduse füüsiliste ähvardustega välja pressinud, vihjatakse enamasti pigem võimalusele kasutada ettekäändeks distsipliinirikkumist või saamatust tööülesannete täitmisel.
Kui see on tõepoolest ettekääne, peab töötaja kaaluma, kas niisugust väidet saab hiljem tõestada. Kui põhjendused on aga reaalsed, on ilmselt mõistlikum kokkulepe vastu võtta.
Vanale tööle enam tagasi ei saa
Uue töölepinguseaduse järgi tööandja eksimuse korral inimest enam tööle tagasi ei ennistata. See tähendab, et pärast selle aasta 1. juulit jääb töötaja isegi töövaidluskomisjonis võites senisest töökohast ilma.
Samas tuleb tunnistada, et pärast pikka vaidlust tööandjaga oleks õhkkond töökohal niikuinii tõenäoliselt talumatu. Senise korra järgi tööle ennistatutest pole kuigi paljud sinna pikemaks ajaks jäänud.
Kas riik peaks lahkunuid toetama?
Viimastel päevadel on uue töölepinguseaduse üks enim vaieldud punkte see, mille järgi tekib ka omal soovil lahkunud töötajatel alates 1. juulist õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Tööandjate keskliit, Reformierakond ja ka IRL on nõudnud, et see punkt kiiruga ära muudetaks. "Ajal, kui töö on ülim väärtus ei tohi töötust väärtustada," kirjutas selle kohta oma blogis Ott Lumi.
Muutmise vastu seisavad, nagu arvata võibki, ametiühingud ja sotsid - just põhjendusega. Kas valimisaastal nii ebapopulaarset muudatust tegelikult ette võtta juletakse, ei oska praegu keegi ütelda.
