Uudised

"Kõik suuremad riigid kogevad majanduslangust, nii ka Eesti, Läti ja Leedu. Suure majanduslanguse kartuses tekivad turuosalistel paratamatult küsimused, kuidas tulevad seni kiiresti arenenud väikeriigid toime muutunud oludega ja kuidas suudetakse oma kohustusi täita," selgitas Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik Delfile.

"On kahjuks paratamatu, et Eestit kiputakse vaatama koos teiste Balti riikidega ühtse tervikuna ning seetõttu kantakse naaberriikide probleemid ka meile üle. Lisaks on kolme riigi majandused pärast buumiaastaid kiiresti kohandunud, eriti viimastel kuudel, kuid see ei kajastu veel kõigis majandusstatistika näitajates, kuivõrd statistika ilmub viitajaga," lisas Kaasik.

"Eesti eristub selle poolest, et meie majanduse korrektsioon algas 2007. aastal ning koos sellega on oluliselt vähenenud Eesti majanduse haavatavusnäitajad. Inflatsioon on viimased kolm kuud olnud negatiivne ning jooksevkonto defitsiit oluliselt alanenud, ulatudes esialgsetel hinnangutel viimastel kuudel kuue protsendini SKPst," tõi keskpankur näiteid.

Kaasiku sõnul on viimaste kuude andmetest ka näha, et Eesti tööturg ja ettevõtted on kiiresti reageerinud muutunud oludele. "Eesti finantssektor on püsinud tugevana ning valitsusel on headel aegadel kogutud reservid, mis aitavad meil majanduslanguse ajal kergemini toime tulla. See kõik loob head eeldused Eesti majanduse toimetulekuks rahvusvahelise finantskriisiga, kuid seda peavad toetama ka valitsuse otsustavad sammud, et näidata riigi rahanduse jätkusuutlikkust."

www.DELFI.ee
12. veebruar 2009