Uudised

Kaia Tohu koondati maaülikooli vanemarhivaari kohalt mullu augustis. "Hirmu ei olnud," kirjeldab ta toonaseid tundeid. Omal ajal EPA agronoomina lõpetanud naine on varemgi koondamisi üle elanud - siis, kui suurmajandite lagunemise aegu tuli leida uus töö ja ümber õppida.

Sellest, mida edasi teha, oli südil naisel nüüdki pilt silme ees - hakata ise endale tööandjaks ning pakkuda oma oskusi dokumendi- ja arhiivihalduse ning raamatupidamise vallas. Ta käis mõtte tööturuametis välja ning sai sealtkaudu raamatupidamis- ja ettevõtluskoolitusele. Koolituse käigus valmis ka kolme aasta äriplaan ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks. Kopsakas äriplaan oli kokku 49 leheküljel ja sai komisjonilt heakskiidu koos 65 000kroonise alustamistoetusega.

Toetust kasutab Nõos elav Kaia Tohu kodukontori sisseseadmiseks ning kontorimööbli, printeri, arvuti ja vajaliku tarkvara soetamiseks.

"Loomulikult on väikesed hirmud, sest eraettevõtja töö ei ole meelakkumine," märgib vastne osaühingu juht, kuid lisab samas, et eelkokkulepped esimeste klientidega on juba olemas.

Arhivaari kutset omav naine leiab, et majandussurutis tuleb tema jaoks mõnes mõttes isegi  kasuks, sest lõpetavad ettevõtted vajavad arhivaari, kes korrastaks säilitamisele minevaid dokumente. Ta loodab, et ettevõtmine võib laieneda pereettevõtteks, kus löövad kaasa ka mees ja tütred.

 Eelmisel aastal sai ettevõtluse alustamise toetust 162 inimest kokku üle 9,5 miljoni krooni. Toetuse suurus on kuni 70 000 krooni ja tänavu on jagamiseks 9,4 miljonit.

Küsi ise koolitust!

Ent kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Neil on võimalik minna koolitustele, et täiendada oma oskusi või õppida selgeks uus eriala. Tööturuamet maksab koolituse täies mahus kinni, lisaks saab õppimise ajal kuni 600 krooni kuus stipendiumi ja sõidutoetust. Tänavu on koolitusteks ette nähtud 85 miljonit krooni.

Ent ei koolitus ega ümberõpe taga veel uue töökoha saamist. Tööturuameti Tartumaa osakonna juhataja Aino Halleri sõnul leiab tavalisel aastal 70-80% koolituse läbinutest tööd. Kriitilistel aastatel, nagu praegu, on see protsent 50 ringis.

"Inimene ei pruugi kohe tööd leida, aga see, et ta käib koolitusel ja ta päev on organiseeritud, takistab masendusse langemast," toob Haller välja asja positiivse poole.

Inimeste jaoks, kes ei ole kokku puutunud töö otsimisega, on mõeldud ka tööotsingu koolitus, kus õpetatakse CVd ja kaaskirja kirjutama, mängitakse videotreeningul läbi töövestlus jms.

Töötutega rääkides selgus aga, et neile polegi tööturuametis koolitust pakutud.

"Kuulsin koolituse võimalusest tuttavate käest," ütleb Ester Henno tööturuameti Tartumaa osakonna koridoris konsultandi juurde pääsemist oodates. "Tulin nüüd uurima, kas saaksin sinna."

Elvas elav Henno töötas kohalikus elektroonikaettevõttes liinitööl, kuid tuli sealt mullu suvel ise ära, sest tahab teha loovamat tööd, näiteks tegelda lastega. Ta on ümberõppest huvitatud, aga vaatamata mitmekuusele töötuna arvel olekule pole tööturuameti konsultant talle koolitusvõimalustest üldse rääkinud.

Ka kaks anonüümsust palunud töötuks jäänud naist on nördinud, et tööturuametist ei saanud nad reaalset nõu ja abi ning ka koolitusvõimalust ei pakutud. "Lihtsalt niisama passimise asemel oleksime saanud seda aega kasutada uue ameti õppimiseks," tõdevad nad.

Tööturuameti Tartumaa osakonna juhataja Aino Halleri sõnul ei saa koolitust võtta omaette asjana. "Inimesed ütlevad tihti, et andke nimekiri, missuguseid koolitusi on ja ma siis valin sealt. Tegelikult ei tohi niipidi üldse mõelda!" rõhutab ta. "Inimene peab mõtlema, missugust tööd ta saaks ja tahaks teha. Sellest lähtuvalt tuleb vaadata, mida oleks vaja juurde õppida ja siis me püüame sellise koolituse leida."

Kui inimene on kogu elu ühes valdkonnas töötanud ja nüüd töötuks jäädes ei oska öelda, mida ta tahaks teha, saab Halleri sõnul karjäärinõustajaga nõu pidada või teha läbi kutsesobivustestid.

Praktikante ei taheta võtta

Pärast uue kutse omandamist on võimalik minna kuni neljaks kuuks ettevõttesse tööpraktikale. Tööturuamet maksab ettevõttele juhendamise eest kuni miinimumpalga suuruse summa ja praktikandile lisaks töötutoetusele kuni 1200 krooni kuus stipendiumi, kompenseeritakse ka transpordikulud.

Kui varasematel aastatel tahtsid tööandjad asjaliku praktikandi kohe praktika alguses tööle võtta, siis praegu mõtlevad nad väga hoolikalt, kas palgata uus inimene või jagada näiteks mõne pensionile läinud töötaja töö ülejäänute vahel ära.

Aino Haller nendib, et seetõttu ei kasutata tööpraktika võimalust nii tormiliselt ja töökohti on juurde tulemas väga vähe.

"Kui eelmise aasta kevadest alates olid ettevõtted äraootaval seisukohal, siis sügisest on koondamiste laine väga järsult peale tulnud ja kõik tõmbavad nii palju koomale kui vähegi annab," ütleb Haller.

Samas ei saa tema sõnul vähemalt Tartus tuua välja valdkonda, kus varem oli tööd, aga nüüd kaob see ära. Tõsi, mingil määral jääb töökohti vähemaks ehitus-, õmblus-, puidu- ja elektroonikaettevõtetes.

Rekord 1590 inimest ühele töökohale

Tööpakkumisi on siiski tunduvalt vähemaks jäänud. Kui 2007. aasta detsembris pakuti tööturuameti kaudu Tartumaal 504 töökohta, siis mullu detsembris kõigest 146. Eelmisel nädalal oli stendi peal väljas 22 tööpakkumist, otsiti näiteks kokkasid, müüjat, keevitajat, veoautojuhti, elektrikut, traktoristi, turvatöötajat.

Ka tööportaalides CV Keskus ja CV Online on tööpakkumiste arv aastatagusega võrreldes poole võrra kokku kuivanud.

CV Keskuses oli aasta tagasi pakkuda ligi 1900 töökohta, kuid praegu alla 800 ja neist 170 välismaal. Ülejäänud töökohtadest asub suur osa Tallinnas ja Harjumaal.

Kõige rohkem pakutakse tööd müügi- ja teenindusvaldkonda, samas on just neil aladel konkurss kohale hüppeliselt tõusnud.

Kui suvel oli ühele kohale keskmiselt 21-22 kandidaati, siis novembris juba 51. CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni kinnitusel kogub viimasel ajal iga nädal mõni tööpakkumine üle 500 kandidaadi ning rekord on 1590 inimest ühele kohale. Populaarsematel konkurssidel otsitakse näiteks autojuht-ekspediitorit, turunduse assistenti ja laotöötajat.

"Vähesed valdkonnad, kus endiselt töökäsi puudu, on tervishoid-farmaatsia, haridusasutused, infotehnoloogia ja riigikaitse struktuurid," loetleb Johanson.

CV Online'i portaalis otsitakse kõige rohkem IT-inimesi, seejärel müügiesindajaid ja reklaamimüüjaid ning üllatuslikult on kolmandal kohal avalik sektor.

"Otsitakse erialaoskustega spetsialiste," täpsustab turundusjuht Raimo Matvere. "Ilma erihariduseta ja vaid mõneaastase supermarketikogemusega on keerulisem tööd leida." Lihtsamatele, näiteks klienditeenindaja või bürooassistendi kohtadele laekub ka CV Online'is sadu sooviavaldusi.

Varasematel aastatel liikus töökohti rohkem ja siis ei tulnud paljud töö kaotanud ennast töötuna registreerima. Nüüd on tee tööturuametisse üles leidnud ka pikaajalised töötud.

Lootust ei tohi kaotada

Tartumaa büroos võttis ennast arvele Valeri Prohherenko, kel on pärast Vene aja lõppu olnud vaid üks kindel töökoht, mil ta oli viis aastat valumehhaanik. Vahepeal on õnnestunud paari-kolme kuu kaupa teha lihtsamaid juhutöid, näiteks viimasena potipesijana kohvikus. Mees tööle mingeid kitsendavaid tingimusi ei sea. "Töö on töö, elada on ju vaja," ütleb ta.

Tööturuametis on pidevalt elav järjekord. "Mingi hulk töökohti ikka liigub," lohutab Aino Haller ja räägib, et olukord pole siiski nii hull kui taasiseseisvusaja algul, mil suurtööstused kinni pandi. Näiteks 1993. aasta algul oli poole aasta jooksul tööhõiveametil pakkuda Tartumaal vaid 2 töökohta. Eelmise aasta detsembrikuu jooksul vahendas tööturuamet kogu Eestis 3186 töökohta.

Töötute arv kasvab

• Detsembris võttis end töötuna arvele 6659 inimest.
• Aasta alguses oli tööturuametis registreeritud 30 374 töötut, mis moodustab 4,7% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga.
• Registreeritud töötus oli kõrgeim Võrumaal (8,5%), Ida-Virumaal (8,1%), Valgamaal (7,6%) ning Põlvamaal (7,1%).
• Kõige madalam on töötuse tase Tartumaal (3,5%), Hiiumaal (3,6%) ning Harjumaal (3,7%).

Allikas: tööturuamet