Uudised
|
|||
“Kasvuetapist, mida toetasid õnnestunud sisemaised reformid, agarad ettevõtjad ja võimalused, mida pakkus ühinemine Euroopa Liiduga, on saanud langus. Kuivõrd tõus oli kiire ja jõuline ning ületas meie potentsiaali, kasutasime me pea täielikult ära seda tõusu toetanud eeldused. Pean silmas näiteks odavale tööjõule orienteerumist,” rääkis Lipstok Eesti ettevõtluse 90. aastapäevale pühendatud kõnes.
Samas on odava tööjõu aeg nüüdseks tema kinnitusel ümber saanud: “Kätte on jõudnud aeg n-ö versioonivahetuseks. Eesti majanduse uus kasvutsükkel saab tugineda senisest suurema lisandväärtusega toodangule ja investeeringutele, mis kokkuvõttes suurendavad elanikkonna ostujõudu.” Eesti majandusarengu seisukohalt peab Lipstok kõige olulisemaks stabiilset raha. “Olen veendunud, et euro võimalikult kiire kasutuselevõtt on Eesti jaoks esmane majanduspoliitiline eesmärk. Eesti Panga hinnangul on suurenenud tõenäosus täita Maastrichti inflatsioonikriteerium juba 2010. aastal, mis võimaldaks euro kasutusele võtta kas 2011. või 2012. aastal,” kinnitas Eesti Panga president. Teisena nimetas ta tugevat eelarvepoliitikat, mis tähendab, et valitsus peab kulusid veelgi komale tõmbama, sest enam kui kolme protsendiline eelarvedefitsiit SKP-st on samuti oht Eesti liitumisel euroga. Kolmas kasvu toetav asjaolu on tugev finantssüsteem. Lipstoki kinnitusel on Eestis tegutsevad suured Skandinaavia pangagrupid on kriisiga seni hästi toime tulnud. |
|||
