Uudised

Tööinspektsiooni 2010. aasta töökeskkonna ülevaatest selgub, et tööõnnetuste arv on 2009. aastaga võrreldes kasvanud 274 juhtumi võrra, ent oli madalam kui kriisieelsetel aastatel.

Kõige rohkem on kasvanud raskete tööõnnetuste arv. 2010. aastal toimus 715 rasket tööõnnetust, mis on 118 võrra rohkem kui aastal 2009. Kergeid tööõnnetusi juhtus 2481 korral, mis on 6,8% enam, kui 2009. aastal. Kuigi surmaga lõppenud tööõnnetuste arv on vähenenud 10,5%, juhtus eelmisel aastal siiski 17 seesugust juhtumit (2009. aastal 19), millest kuus toimus välismaal.

„Tööõnnetuste arvu kasv on ilmselt seotud majanduslanguse lõppemisega. Töömahud enam ei vähenenud vaid hakkasid kasvama, millega suurenes ka töö intensiivsus, sest üldjuhul tehti rohkem tööd sama arvu töötajatega,” kommenteerib tõusutrendi Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Reisberg toob välja ka tõsiasja, et raskeid tööõnnetusi juhtus möödunud aastal varasemast enam libedusega kukkumise ning liiklusavariide tõttu. „Üldiselt on kõige sagedasemateks tööõnnetuste põhjusteks kontrolli kaotamine masina, transpordivahendi või käsitööriista üle ja inimese kukkumine libastumise või komistamise tagajärjel,” täpsustab Reisberg.

Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve käigus külastasid tööinspektorid 2010.aastal 3718 ettevõtet. Lisaks kogu töökeskkonda hõlmavatele töökeskkonna kontrollidele viidi läbi ka 1338 sihtkontrolli.

Kõige sagedamini hinnati ettevõtetes halvaks või pigem halvaks töötajate väljaõpet ja juhendamist, seda ligi pooltes hinnatud ettevõtetes. Sarnaselt varasematele aastatele puudub jätkuvalt ligi pooltes hinnatud ettevõtetes ka töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnaspetsialist või ei vasta nende tegevus nõuetele. Heaks või pigem heaks hinnati ettevõtetes tööaja korraldust, vibratsiooni ja tolmu mõju vähendamist tervisele, psühholoogiliste ohuteguritega tegelemist ja tööõnnetuste ning kutsehaiguste uurimise korraldust.

2010.a saabus Tööinspektsiooni teatis kutsehaigestumise diagnoosimisest 104 töötaja kohta, kellest igal teisel diagnoositi rohkem kui üks kutsehaigus. Peamiste diagnoosidena saab välja tuua jõu rakendamise ja ülepingutusega seotud pehmete kudede haigused ning karpaalkanali sündroom.

„Füüsilise ülekoormusega seotud haigusi on võimalik vältida, kui mõeldakse eelnevalt läbi õige töökoha kujundus, valitakse ergonoomilised töövahendid ning korraldatakse tööpäev selliselt, on võimalik pidada tööpäevasiseseid puhkepause, et anda võimalus organismile taastumiseks. Ka töötajatelt ootaks tõsisemat mõtlemist oma tervisele. Koostöö tööandja ja töötajate vahel on ülioluline, et vältida füüsilist ülekoormust,” rõhutab Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.

Tööinspektsiooni poolt Euroopa Sotisaalfondi programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010- 2014” raames läbiviidud teabepäevadel osales 1153 inimest ning koolituse töötervishoiuspetsialistidele ja väikeettevõtete juhtidele läbis 599 inimest.

Allikas: Delfi Majandus