Uudised
Esineb juhtumeid, kus töökeskkonnaspetsialist on määramata, töökeskkonnavolinik valimata või üle 50 töötajaga firmas töökeskkonnanõukogu moodustamata.
Tuletame siis veelkord meelde mõningaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid töökeskkonna struktuuride moodustamiseks firmas.
Töökeskkonna ohutumaks muutmisel osalevad töötajad endi hulgast valitud töökeskkonnavoliniku kaudu, kes on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, selle allüksuses või vahetuses, kus töötab vähemalt 10 töötajat, neljaks aastaks. Tema kohustus on jälgida, et töökeskkonnas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks.
Tööandja esindajana tegeleb töökeskkonna küsimustega töökeskkonnaspetsialist, kes määratakse töötajate hulgast või võetakse tööle väljastpoolt ettevõtet. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töökeskkonda, seega olema saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tema põhikohustus on ohutu töökeskkonna loomine ja töötajate töövõime säilitamine. Väikefirmades, kus tööandja ei pea vajalikuks võtta tööle töökeskkonnaspetsialisti, täidab ta töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ise.
Seadus nõuab töökeskkonnanõukogu moodustamist neis ettevõtetes, kus töötab vähemalt 50 töötajat. Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Nõukogus on võrdsel arvul tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid, kusjuures liikmeid on vähemalt neli ja alati paarisarv.
Oluline on tööandja ja töötajate koostööpõhimõte ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel ja säilitamisel. Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnanõukogu tegevus teenib just nimelt seda eesmärki.
Firmadele, kus on töökeskkonnanõukogu, tuletaksin meelde töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevat nõuet teavitada kirjalikult kohalikku tööinspektorit hiljemalt 1. detsembriks töökeskkonnanõukogu viimase 12 kuu tegevusest. Paljud nõukogu aruanded on väga pealiskaudsed ja üldsõnalised. Nende lugemisel jääb mulje, et selles firmas ei ole nõukogu reaalselt tööd teinudki ega töökeskkonna parendamises osalenud.
Veel on veidi aega tagasi vaadata möödunud tegevusaastale, meenutada esilekerkinud probleeme töötervishoiu ja tööohutuse vallas, analüüsida tööplaane ning seada sihte uueks tööaastaks, muutmaks firma töömaastiku inimsõbralikumaks.
Tööinspektsioon jääb ootama õigeaegselt esitatud töökeskkonnanõukogu tööaruandeid, mis oleksid sisukad, edasiviivad ning peegeldaksid tööandja ja töötajate ühist tahet muuta oma töökeskkond paremaks ja ohutumaks.
Tahaks veel juhtida tähelepanu ohukohtadele ettevõtetes, kus töötatakse arvutiga. Üsna tavaline on arusaam, et arvutiga töötamine ei põhjusta probleeme ja ei vaja seega mingeid tööohutusalaseid korralduslikke toiminguid. Nii see tegelikult ei ole. Arvutiga töötav inimene peab suutma vastu võtta ja töödelda väga palju informatsiooni. Arvutiga töötamine hoiab seetõttu organismi ja kesknärvisüsteemi oluliselt suurema pinge all kui mõni teine töö. Kuna töötaja istub sageli terve tööpäeva ühes asendis arvutiekraani ees, tekivad õlavöötme, selja- ja kätelihaste ülepinged ning valud. Töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja torkimistunnet silmades, üleväsimust, unehäireid ning pea- ja otsmikupiirkonna valu all. Kõik need faktorid kokku mõjuvad negatiivselt töötaja organismi üldseisundile ning tema töövõime langeb.
Tööandjad peaksid võimaldama töötajatel teha töös vaheaegasid kestvusega 10-15 minutit. Niisugune väike vaheaeg on vajalik töövõime taastamiseks.
Ka arvutiga töötamiseks peab tööandja koostama tööohutusjuhendi, mille abil ta teavitab töötajat ohtudest arvutiga töötamisel ja selgitab võimalusi tema tervise säilitamiseks.
Soovime kõigile head ettevõttesisest koostöötahet ja turvalist töökeskkonda!
Allikas: Maaleht
