Uudised

"Minu tuttaval suri isa. Ülemus andis talle vabaks vaid matuse-päeva, põhjendades, et isa pole lähisugulane," kirjutas Hille (rääkijate palvel jäävad nimed toomata) toimetusele. "Kartes töökohta kaotada, leppis ta olukorraga, kuigi tööajast oli väga raske matuseasju korraldada, sügavas leinas seda enam."

Hille kirjeldas Eesti Päevalehele, kuidas ülemus jälgis leinaja töötulemusi tavatu rangusega ning tegi koosolekul etteheiteid tööajal peetud erakõnede pärast. Naine otsis sõbrale toetust tööinspektsioonist. Vastus ei rahuldanud kumbagi: vaba(de)s päeva(de)s lepivad töötaja ja tööandja ise omavahel kokku, reeglit siin ei ole.

Seadust, mis ütleks, kas ja mitu vaba päeva on lähedase surma korral õigus saada, ning mõtestaks lahti, kes on töötaja lähedane, Eestis pole. Ülaltoodud loos tööandja jänni ei jäänud ning põhjendas isa lähisugulaste ringist väljajätmist pärimisseadusest leitud määratlusega. Selle järgi on esimese ringi pärijad lapsed ja abikaasa. Alles siis tulevad mängu vanemad ning õed-vennad.

Paraku pole tõepoolest töö-andja pädevuses otsustada, kes töötajat vabal ajal ümbritsevatest inimestest on talle lähedased, kes mitte. Küll on tööandjal kohustus anda töötajale tööajast vaba aega erakorraliste isiklike asjade ajamiseks, seda mõistlikkuse piires. Ja siit kõik algabki: mis on mõistlik ühe poole jaoks, ei pruugi seda olla teise jaoks.

Toimetas: Kai Simson
Maaleht